Me elame maailmas, kus ülikiire internet ning andmeside on juba tavalised, kuid raha liikumise kiirus on võrreldav endiselt kilpkonna omaga, kirjutab börsitoimetaja Rainer Saad.

- Rainer Saad
- Foto: Andras Kralla
Raha on maailmarändur, kes peab reisimiseks paraku kasutama vanaaegset purjekat, pöidlaküüti või hobukaarikut. Kui saata raha ühest pangast teise, ei pruugi see samal päeval kohale jõudagi. Raha saatmiseks ühest riigist teise kulub koguni mitu päeva.
Internetikiirus on nüüdseks kasvanud selliseks, et täispika mängufilmi saab alla laadida sekundi murdosa jooksul. Üle terve maailma on võimalik teha videokõnesid ning saata faile ja e-kirju mõne sekundiga. Me ei kujuta enam ette enda elu ilma kiire internetita. Kuid samas ei näi me oskavat oma elu ette kujutada koos kiirete rahaülekannetega.
Tänapäeval räägime maailmamajandusest kui piirideta majandusest, kus kapital saab vabalt liikuda. Ometi toimub kapitali liikumine pangast panka ja riigist riiki küllaltki aeglaselt. Kui tehnoloogia on aja jooksul kiire arengu teinud, siis miks ei ole raha liikumine maailmas oluliselt kiiremaks läinud?
Üheks põhjuseks võib olla see, et maailmas puudub üks konkreetne valuuta ning eksisteerib nii palju erinevaid pankasid, kellel ülekanneteks kulub erinevaid aegu.
Rahaülekande liikumise võimaliku kiiruse näiteks võiks tuua bitcoini. Krüptoraha ülekanne ühelt kontolt teisele toimub mõne sekundi jooksul ja siis ei loe, kus maailma otsas keegi asub. Kuigi bitcoinil on nii pooldajaid kui ka vastaseid (skeptikuid), on see ikkagi näide sellest, et raha liikumine ei pea modernses maailmas olema nagu kilpkonnal.